1968
Kehra Nuku teater saab ametlikult rahvateatri nimetuse ning alustab tegevust Anija Kultuurikeskuse juures. See märkis olulist sammu piirkonna kultuurielus, sest Kehra sai endale püsiva harrastusteatri, kus lavale toodi nii nukulavastusi kui ka sõnalavastusi. Esimeste aastate jooksul kujunes teatril välja oma kindel trupp ja publikuring, kes hindas nende loomingulisust ja pühendumust.
1990–1996
Teatri kunstiliseks juhiks saab Sirje Põlendik, kelle käe all kujunes teatri töö professionaalsemaks. Tema juhendamisel lavastati mitmeid klassikalisi ja tänapäevaseid näidendeid, pöörates erilist tähelepanu noortele näitlejatele ning kogukonna kaasamisele. Selle perioodi jooksul tugevnes teatri seos kohaliku kultuurieluga ja tõusis esile tahe hoida nukuteatri traditsioone elus.
1996–1999
Teatri juhtimise võtab üle Margit Aasmaa, kes toob truppi värskeid ideid ja uuenduslikke lavastuslahendusi. Tema eestvedamisel hakati rohkem eksperimenteerima visuaali ja liikumisega laval ning laiendati repertuaari.
1999
Teatri juhtimise juurde naaseb taas Sirje Põlendik. Tema teisel juhendamisperioodil hakkab teater aktiivselt osalema festivalidel ja kultuurivahetustes. Kehra Nuku teater teeb mitmeid välisreise ning jõuab oma lavastustega rahvusvahelisele publikule. Igal aastal valmib keskmiselt kaks uut etendust, mis toovad publiku saalid täis.
2017
Teatri juhtimise võtavad üle Margit Aasmaa ja Annely Pakkane. Nende juhtimisel tegutseb teater juba MTÜ Kehra Nuku Teater nime all Kehra Rahvamajas. See võimaldab suuremat iseseisvust ja paindlikkust loomingulistes ettevõtmistes. Teater jätkab nii nukulavastuste kui ka sõnalavastuste traditsiooni, olles oluline osa Anija valla kultuurielust.
Lea Sibul-Poola
(22.07.1929 – 18.03.2018)
Pikaaegne teatrihing ja kohaliku kultuurielu eestvedaja. Lea Sibul-Poola panus Kehra Nuku teatri arengusse oli märkimisväärne – tema toetus, kogemused ja inspireeriv hoiak aitasid hoida teatri tegevust elujõulisena läbi aastakümnete.
